Järgnevad peatükid kirjeldavad säästva linnatranspordi planeerimisprotsessi jaoks vajalikke olulisi samme. Esimene peatükk „Vastutus ja organisatsioon” käsitleb seda, et protsess on edukas ainult siis, kui on olemas poliitiline pühendumus ja tugi koos selgelt jagatud vastutusega ning töömeetodite kindlaksmääramisega.

Neli järgmist peatükki uurivad poliitika koordineerimist, osapoolte koostööd ja kodanike osalust, võrdsust ja sugudevahelist võrdõiguslikkust, suutlikkuse ülesehitamist ning seda, kuidas kõik need mõisted on olulised eeldused kõigi SLT planeerimise ja SLTP elluviimise aspektide jaoks.

Viimased neli peatükki tegevusvaldkonna määratlemise, lähtejoone ülevaate, visiooni ja rahastamisvõimaluste kindlakstegemise kohta on tegeliku planeerimisprotsessi ülejäänud põhielemendid. Need elemendid on aluseks edukale SLTP-protsessile ja ilma nendeta nurjuvad nii protsess kui plaani elluviimine.

Miks
Linna transpordisüsteemi ümberkujundamine säästvaks on keerukas ja aeganõudev protsess, mida tasub süstemaatiliselt planeerida ja juhtida. Protsess nõuab koostööd nende linnavalitsuse osakondade vahel, mis kas mõjutavad transpordi arenguid või on nende poolt mõjutatud. Kaasata tuleb mitte ainult otseselt transpordi ja linna planeerimise, vaid ka keskkonnakaitse, majanduse ja sotsiaalse integratsiooniga tegelevad osakonnad. Linnatranspordi eduka ja säästva ümberkujundamise eeltingimuseks on selge organisatsiooniline struktuur ja kohustuste kindlaksmääramine.


Kuidas
Alustage tööd SLTP kallal koordinaatori määramisest, kellel peab olema piisavalt aega, autoriteeti ja kontroll vahendite üle, mille abil sektoritevahelist töörühma protsessi käigus juhtida. Töörühma peavad kuuluma linnavalitsuse põhiliste osakondade esindajad – transpordi planeerimise ja ruumilise planeerimise osakond, kinnisvaraosakond, sotsiaalosakond, haridusosakond, majandusosakond, keskkonnakaitseosakond, säästva arengu osakond jne. Töörühma koosolekutele võib kutsuda peamised välised osapooled nagu regionaalsed ametkonnad ja naaberomavalitsuste esindajad. Samuti on soovitatav määrata ametnik, kes vastutaks poliitilise juhtkonna ees SLTP alase töö administratiivsete, rahaliste ja tehniliste aspektide eest.

Oluline on, et SLTP alane töö saaks poliitilise toetuse. Ideaalne on olukord, kus SLTP protsessi algatab poliitiline juhtkond. Soovitatav on määrata üks poliitiline esindaja, kes vastutaks ja annaks tööprotsessi kohta aru. Selle poliitiku roll on osaleda SLTP korraldamises, jälgida eesmärkide saavutamist, tagada vaheetappide täitmine ja jälgida tähelepanelikult sektoritevahelise SLTP töörühma tegevust.

Kogu SLTP protsessi põhidokument on tööplaan. See peaks hõlmama vähemalt SLTP protsessi eelarvet, osapoolte kaasamise plaani, kommunikatsiooniplaani, uurimistöö ja info kogumise viise seoses olukorra kirjeldusega, vahe-etappide peamisi kuupäevi, koosolekute graafikut ning SLTP planeerimisprotsessile spetsiifiliste rollide ja kohustuste kava.

Osakondadevahelise koostöö parendamine on nii SLTP eduka planeerimise kui elluviimise eeltingimus. Sektoritevaheline SLTP töörühm ei ole ainult tegevuse parendamise lähtepunkt, vaid ka üks protsessi jätkumise tagamiseks vajalik mehhanism.

Kontrollnimestik
Protsessi ja sektoritevahelise töörühma käivitamise põhielemendid:
• SLTP alase töö jaoks on olemas poliitiline otsus ja tugi.
• SLTP alase töö jaoks on protsessi aktiivselt kaasatud poliitiline esindaja.
• Olemas on koordinaator, kellel lasub vastutus ja kelle käsutuses on SLTP alase töö jaoks vajalikud vahendid.
• Põhiliste osapoolte esindajad osalevad regulaarselt töörühma koosolekutel ja tegevustes ning neil on volitused võtta vastu otsuseid.
• Sektoritevahelise töörühma tööplaan kirjeldab detailselt eelarveid, tegevusi, eesmärke ja kohustusi.

Miks
Säästev linnatransport on midagi enamat kui säästvuse põhimõtetest lähtuv linnatranspordi haldamine – see nõuab kooskõlastatud tegutsemist erinevate poliitikavaldkondade lõikes. Et maakasutus ja ruumiline planeerimine toetaksid ja soodustaksid tõhusat linnatranspordisüsteemi, peab olema tõhus kontroll transpordi keskkonna-, majandus- ja sotsiaalmõjude üle ning sarnane arusaam erinevate transpordiviiside mõjust tervishoiule ja ohutusele. Säästva arengu strateegiad tuleb ühtlustada ning tuleb koolitada ja kasvatada teadlikkust läbipaistva infovahetuse abil, millele aitab kaasa reaalajas andmeid edastava infotehnoloogia kasutamine. Erinevate poliitiliste meetmete, linnavalitsuse osakondade ja väliste organisatsioonide vahelise koordinatsiooni puudumine on paljudes linnades osutunud linnatranspordi planeerimisel tõsiseks puuduseks. Selle probleemiga toimetulek on SLTP protsessi jaoks oluline väljakutse.


Kuidas
Poliitika koordineerimine tagab erinevate poliitiliste dokumentide koordineerituse ja sidususe linna, regiooni ja riigi tasemel. Selleks on vaja koostöösüsteemi linnavalitsuse erinevate osakondade vahel ja teiste asjaosalistega. Ideaaljuhul on linna kogu poliitika erinevates valdkondades täielikult kooskõlastatud ning vastab säästva linnatranspordi eesmärkidele. SLTP eesmärkidele vasturääkivad või seda takistavad poliitilised meetmed tuleb kindlaks teha, neid analüüsida ja muutused sisse viia.

SLTP peab ühendama kõik transpordiviisid ja poliitikavaldkonnad, mis mõjutavad liiklust või on ise sellest mõjutatud kogu planeeritava piirkonna geograafilises ulatuses. See hõlmab riiklikke ja regionaalseid plaane, muid asjassepuutuvaid ülelinnalisi plaane, transpordifirmade ja teenusepakkujate plaane/strateegiaid ning lõpuks ka naaberomavalitsusi. SLTP peab tagama, et transpordi ja liikuvuse eesmärgid kaasataks firmade pikaajalisse planeerimisse ja teiste sektorite eesmärkidesse – eriti maakasutuse ja ruumiliste planeeringute, kuid ka keskkonnakaitse, sotsiaalse kaasatuse, majandusliku arengu, ohutuse, tervishoiu, hariduse ja infotehnoloogiate vallas.

Linnavalitsuse kontrolli all olevate organisatsioonide osakondade poliitika ja protseduurid on mõnikord vastuolus teiste osakondade eesmärkidega või säästva linnatranspordi eesmärkidega. Esimene samm poliitika koordineerimisel on teha kindlaks olemasolev poliitika linna, regiooni ja riigi tasemel ning erinevate osakondade eesmärgid, protseduurid ja eeskirjad, mis mõjutavad linnatransporti või on ise selle poolt mõjutatud. Olemasolevate transpordiga seotud plaanide (poliitiliste meetmete jmt) kaardistamine ja analüüs kujutab endast head lähtepunkti paremaks poliitiliseks integratsiooniks. Oluline on juhtida vastutavate ametkondade tähelepanu vastuoludele plaanides ja strateegiates. Samuti nõuab linnapoliitika kooskõlastamist regionaalsete ja riiklike eesmärkide ning poliitikaga. Vaja on süsteemi, mis kontrolliks, kas ja kuidas planeerimine ja muud poliitilised otsused üksteisega vastuollu lähevad.

Kaardistamisprotsessi tuleb kaasata kõik valitsusväliste organisatsioonide, koolide, kohaliku kogukonna ja ettevõtete poolt välja töötatud plaanid. Vajalik on põhjalik diskussioon ja uurimistöö vastavate regionaalsete või riiklike osapooltega nende poliitiliste meetmete, plaanide ja protseduuride kaardistamisprotsessi kaasamiseks.

Järgmine samm on dokumentides esinevad eesmärgid (nt reisinõudluse vähenemine, motoriseerimata transpordiviiside toetamine, energiatõhusa transpordi toetamine, emissioonide vähendamine, õiglane ja kõigile ligipääsetav transpordisüsteem, puhas ja tõhus kaubavedu) säästva linnatranspordi seisukohalt üle vaadata. Tuleb kontrollida, kas nad on kohalike SLTP eesmärkidega kooskõlas või mitte. Seejärel otsustatakse, mida vastuoluliste eesmärkide muutmiseks või mõjutamiseks ette võtta. Üks võimalus on ühendada need tegevused tegevuskavaks, mis kirjeldab SLTP seotust muude poliitiliste dokumentidega. Tuleb kokku kutsuda kõik osapooled tegevuskavas sätestatud vastuolude üle arutlemiseks ning püüda jõuda kokkulepeteni plaanidesse ja poliitikasse sisseviidavate muudatuste osas.

Kirjeldatud sammud lahendavad olemasolevate strateegiate ja plaanide vastuolud säästliku linnatranspordi kasuks. Need ei pruugi kohe mõjuma hakata, kuid peavad leidma poliitilise juhtkonna heakskiidu.


Kontrollnimestik
• Tehakse kindlaks transporti mõjutavad poliitilised meetmed ja reeglid.
• Poliitilised meetmed ja reeglid kontrollitakse üle, leidmaks vastuolusid säästva linnatranspordiga.
• Tehakse nimekiri säästva linnatranspordi eesmärkidega vastuolus olevatest poliitilistest meetmetest ja reeglitest.
• Määratakse kindlaks poliitiliste meetmete selge hierarhia.
• Juhitakse vastutavate otsustajate tähelepanu vastuolulistele eesmärkidele.
• Vastuolulised reeglid ja strateegiad muudetakse.
• Tehakse kindlaks linnatranspordi poolt mõjutatavad regionaalsed ja riiklikud eesmärgid.
• Tehakse kindlaks linnatransporti mõjutavad regionaalsed ja riiklikud eesmärgid.
• Tehakse nimekiri säästva linnatranspordi eesmärkidega vastuolus olevatest regionaalsetest ja riiklikest reeglitest.
• Tehakse selgeks, millised muud poliitilised meetmed ja plaanid on SLTP osa või sellega seotud.

Kouvola regioonis oli SLTP seotud ka regionaalse, riikliku ja EL-i poliitikaga. "Me peame läbi vaatama kogu poliitiliste meetmete skaala, muutmaks kogu protsessi sidusamaks ja mõjutamaks regionaalsete ja riiklike osalejate meetmeid ja protsesse," räägib Hannu Koverola, Kouvola regiooni omavalitsuste liidu planeerimisspetsialist.

"Säästev linnatransport on üks meie prioriteete. Rahastamise üle otsustavad ametkonnad ja organisatsioonid mängivad otsustavat rolli ka poliitika elluviimises. Omavalitsuste liit osaleb regionaalsetes projektides ühel või teisel moel kas ekspertide, rahastajate või koordinaatoritena."
Kouvolas loodi regionaalse transpordiplaani tulemusena sektoritevaheline töörühm. Töörühma kuuluvad esindajad ka regionaalsest nõukogust, Soome Teedevalitsusest, Soome Raudteevalitsusest, Riiklikust Provintsiametist ja kõigist seitsmest omavalitsusest.

Pärast SLTP protsessi käivitumist suurendati töörühma, kaasates piirkondlikud tervishoiuteenistused ja keskkonnakeskuse, samuti kodanikud ja muud osapooled. "Rühma töö põhineb kokkuleppel, kõigi osapoolte poolt allakirjutatud kavatsuste protokollil liiklusstrateegia rakendamise kohta kooskõlas Kouvola regiooni transpordisüsteemiplaaniga."

Probleemiks on panna kõik osapooled lepingust kinni pidama. Seni on strateegia koordineerimine olnud kasulik maakasutuse planeerimisel. Eesmärk on soodustada säästvaid transpordiviise, viies neid ellu alates poliitilistest kokkulepetest kuni ühise tegevuseni.

Miks
Osapoolte koostöö kujutab endast kodanike ja muude osapoolte (valitsusvälised organisatsioonid, ettevõtted ja muud osalised) kaasatust ja koostööd planeerimisprotsessis. ÜRO inimasulate programm määratleb osapooltena need,
• kelle huvisid problemaatika mõjutab või need, kelle tegevused tugevasti problemaatikat mõjutavad,
• kelle valduses on strateegia koostamiseks ja elluviimiseks vajalik info, vahendid ja oskusteave,
• kes kontrollivad elluviimist või vahendeid.

Osapoolte osalusel on rida eeliseid:
• Osaluspoliitika on läbipaistvam ja demokraatlikum,.
• Koos paljude osapooltega tehtud otsus põhineb rohkematel teadmistel.
• Lai konsensus parandab oluliselt iga plaani kvaliteeti, vastuvõttu, tõhusust ja legitiimsust.
• Osapoolte kaasatus tagab meetmetele laiema toetuse.
• Lai konsensus ja osaluse tunne planeerimisel tagab strateegiate ja meetmete pikaajalise vastuvõtu ja elujõulisuse.

Osapoolte kaasatus on lähtepunkt säästva linnatranspordisüsteemi elluviimiseks vajalike käitumismuutuste väljakujundamisel. Kui kaasata otsustusprotsessi säästva transpordi vastased nagu kirglikud autokasutajad, muutuvad nad sageli säästva liikluse pooldajateks!

Kuidas
Osapooled ja kodanikud tuleb kaasata SLTP protsessi algusest peale. Neile tuleb pakkuda võimalus mõjutada planeerimisprotsessi põhietappe: visiooni loomist, eesmärkide kindlaksmääramist, arengu mõõtmist, prioriteetide seadmist ja hinnangute andmist. Osapoolte ja kodanike seisukohad peavad olema enne plaanide väljatöötamist teada.

Kaasatuse määr võib erineda. Skaala ühes otsas on informeerimine ja teises võimu delegeerimine ehk volitamine. Eduka SLTP tegemiseks on väga soovitatav ja vajalik kaasata protsessi osapooled, teha nendega koostööd ja kujundada partnerlussuhted. Sõltuvalt kaasatuse astmest ja osapoole loomusest saab kasutada erinevaid meetodeid, mis julgustavad SLTP protsessis osalema.

Informeerimine – Info ühesuunaline levitamine, mis on vajalik info edastamiseks osapooltele SLTP alase töö edenemise kohta. Informeerimine ei võimalda osapooltel SLTP planeerimise protsessis osaleda.

Konsulteerimine – Kahesuunalisse kommunikatsiooni kaasamine; info vastuvõtt kuulamise ja lugemise teel ning seejärel SLTP kavandit, esialgseid ideid ja ettepanekuid puudutavate seisukohtade vahetamine.

Kaasamine – Interaktiivne diskussioon ja dialoog, mis toimib lisaks linnas juba olemasolevale otsustusprotsessile.

Koostöö – Osapoolte esindajad kohtuvad planeerijatega ühise laua taga aktiivsete meeskonnaliikmetena. Lõppotsuse teevad linna esindajad.

Partnerlus – Ühine otsustamine toimub kokkuleppe teel . Partnerlus on koostöö, mille puhul mõlemal poolel on otsuste suhtes vetoõigus. Peamiselt kasutatakse seda koostöö puhul võrdsete partneritega nagu valitsusvälised organisatsioonid ja eraettevõtted.

Volitamine – Otsused tehakse rühma või organisatsiooni poolt, millele ametkonnad on delegeerinud erivolitused: näiteks noorsooparlamendid ja kohalikud komisjonid.

Kui linnal on osapooltega koos töötamisel vähe kogemusi, on mõttekas alustada väiksemas mahus. Suutlikkuse ülesehitamine osapoolte koostöös peabki algama piiratud mahus ning põhinema sellest saadavatel kogemustel. Teine kogemuste omandamise viis on alustada madalamal osaluse tasemel näiteks kaasamisega ja laieneda suutlikkuse kasvades partnerluseni. Kasulik on kaasata oskustega vahendaja, kes tegutseks poliitikute/ametnike/planeerijate ja osapoolte vahel tõlgendaja, vahekohtuniku ja vahendajana.

Poliitikud ja professionaalid võivad näha osapoolte koostöös väljakutset oma usaldusväärsusele ja mainele organisatsioonis. Äärmiselt oluline on olla vastuvõtlik ja teadlik sellest, et planeerimine ja otsuste langetamine toimub koostöös erineva poliitilise ja erialase taustaga inimestega. Osapooltega edukaks suhtlemiseks on oluline kommunikatsioon. Tuleb jagada teavet edusammude, tagasilöökide ja viivituste kohta ning selgitada iga otsuse tagamaad.

Kohalikesse osapooltesse võib ka suhtuda kui kohalike olude ja oma valdkonna ekspertidesse. Näiteks teavad mingi tänava elanikud täpselt, kus on ohtlik teed ületada. Veelgi enam - puuetega inimesi teenindaval organisatsioonil on põhjalikud praktilised teadmised ratastooliga poes käimise keerukusest ja sellest, mida oleks antud valdkonnas vaja parandada.

Soovitatav on alustada kodanike ja osapoolte koostööd hoolikast planeerimisest. Esmalt tuleb püstitada osapoolte koostöö eesmärgid. Järgnevalt on esitatud näide osapoolte koostööplaani etappide kohta SLT protsessi vältel.
1. Määrake kindlaks osapoolte koostöö eesmärk.See võimaldab otsustada läbipaistvamalt, omandada rohkem teadmisi või saavutada mingi muu konkreetne eesmärk.
2. Teostage osapoolte analüüs ja grupeerige need.. Viige sektoritevahelises töörühmas läbi ajurünnak, et selgitada välja asjassepuutuvad osapooled. Määrake kindlaks osapooled avalikkuse hulgast, erasektorist ja kogukonnast. Paigutage need maatriksisse:
3. Koostage tabel, mis kirjeldab, kuidas ja mil määral erinevad osapooled SLTP erinevatesse etappidesse kaasatakse. Valige töörühma ja osapoolte vahelise kommunikatsiooni vahendid ja kasutatavad meetodid.
4. Rakendage osapoolte osalus ellu, kasutades neid samme SLT protsessi eri etappidel. Parem on alustada tagasihoidlikumat ja hästi planeeritud ning ellu viidud, kui väga auahnet kaasamisprotsessi, mis võib valmistada pettumuse.


Kontrollnimestik
• Tehakse kindlaks asjassepuutuvad sidusrühmad.
• Osapoolte kaasamiseks on olemas strateegia.
• On kindlaks tehtud, kuidas osapooled mõjutavad või on mõjutatud linnatranspordi valdkonnast.
• Kas olulised osapooled on SLTP alasesse töösse kaasatud.

Tartu linn on SLTP ettevalmistuse käigus viinud läbi osapoolte koostööseminare ja loonud töörühmad. Valdkonnaga tegeleb linnas juba kaks töörühma. "Meil oli lihtne alustada, sest oli, millele toetuda. SLTP protsessi käigus oli meie töö neid rühmi laiendada ning luua uus koostöömudel," räägib rahvusvahelise projekti koordinaator Marek Muiste.

Osapoolte hulka kuuluvad valitsusvälised organisatsioonid ja eraettevõtted ning seminarid olid avalikud. Erinevate osapoolte osalus on andnud protsessile reaalse lisandväärtuse. SLTP olukorra kirjeldus ja SWOT-analüüs viidi läbi sidusrühmadeabiga, sama toimus partneritepoolse hinnangu puhul. "SLTP käigus on osapooltel olnud tegelikult vägagi laiad volitused," väidab Muiste.

Sidusrühmadega suhtlemine vajab hoolikat planeerimist. Kõige keerukam on muuta kodanike üldist käitumist; nende osalus on otsustava tähtsusega. Ebateadlikkus ja võhiklikkus võivad põhjustada autode arvu kasvu. "Ja mida suurem on auto, seda parem! Sellise suhtumise vastu tuleb meil võidelda."

Oluline on teha selgeks, miks linn peaks sidusrühmad kaasama. Tartus ei olnud tegu ainult valdkonnale laiema toetuse hankimisega, vaid ka visioonide rajamise ja eesmärkide püstitamisega. "Sidusrühmad avaldavad poliitikutele survet. Elukvaliteedi või tervishoiu problemaatika ei näi otsustajatele alati olulised olevat."

SLTP protsessi käigus on Tartus arutletud ka üldiste säästvust ja teavitamist puudutavate kampaaniate üle. Selles suhtes tasub olla optimistlik, kuna üldise teadlikkuse suurenedes kasvab peale sidusrühmade ka avalikkuse teadlikkus.

"SLTP käigus on osapooltel hea ligipääs vastavale infole. SLTP meeskond ja osapooled on saanud säästva transpordi vallas teadlikumaks."

Miks
Sugudevaheline võrdõiguslikkus tähendab mõlemale soole teenustele võrdse ligipääsu andmist ning võrdset võimalust transpordisüsteemi mõjutada. Mehed ja naised kasutavad transporti erinevalt. Kuigi viimastel aastatel on vahe vähenemas, on meeste reisikäitumine tänapäevani naiste omast vähem säästev. Selle põhjuseid on küll palju uuritud, kuid hõlmavat selgitust, miks naised kasutavad säästvamaid liiklusviise rohkem kui mehed, ei ole leitud.

Kuidas
SLTP planeerimise protsessi käigus tuleb sektoritevahelises töörühmas ja muudes kaasatud rühmades tagada sugudevaheline tasakaal. Sidusrühmades tuleb tagada kõigi asjassepuutuvate huvirühmade võrdne esindatus.
Üks lihtsalt kasutatav meetod on kolme R-i meetod, mille puhul hinnatakse organisatsiooni soolist olukorda. See meetod aitab vastata küsimusele, kes, mida ja millistel tingimustel saab ehk teiste sõnadega, kuidas on mehed ja naised SLTP töös ja elluviimises esindatud ning kuidas on vahendid sugude vahel jaotatud. Sektoritevahelises töörühmas tuleb sugude osalust silmas pidada igas planeerimise etapis:
• otsuste langetamisel,
• kaasamisprotseduurides,
• asutuste tööhõives,
poliitiliste ja muude meetmete kavandamisel ja elluviimisel,
• sooliselt eristatud andmete kogumisel ja kasutamisel plaanide ja strateegiate jälgimisel ja hindamisel.

Lisaks tuleb analüüsida järgmisi küsimusi:
Esindatus – kui palju on mehi ja kui palju naisi? Vastus sellele küsimusele annab ülevaate esindatusest poliitilistes organites, töörühmades, sidusrühmades ja mujal.
Vahendid – kuidas on vahendid meeste ja naiste vahel jaotatud? Kes käsutab vahendeid: raha, aega, infot ja ruumi?
Reaalsus – selle pealkirja all analüüsitakse esindatuse ja vahendite kohta kogutud fakte, otsustamaks planeerimisprotsessi suunavate väärtuste ja normide üle. Vastused tuleb leida järgmistele küsimustele: Miks on esindatus just selline, nagu ta on? Kes kehtestab organisatsioonis normid ja kes käsutab vahendeid?

Kolme R-i analüüsi põhjal saab järeldada, kas SLT planeerimise protsess soodustab võrdsust ja kas organisatsioon viib SLTP ellu võrdsust soodustaval viisil. Samuti pakub see ülevaadet selle kohta, mida saab planeerimisprotsessi käigus muuta ja kuidas organisatsioon saab paremini võrdsust soodustada. Tulemused on seostatud organisatsiooni kogu väärtustebaasiga. (3 R meetodi töötas välja Rootsi Kohalike Omavalitsuste ja Regioonide Ühing, http://www.skl.se/)


Kontrollnimestik
• Soo ja võrdõiguslikkuse problemaatikat on SLTP alases töös piisavalt arvesse võetud.
• SLTP töörühmas on sugude esindatus tasakaalus.
• Sugude esindatus transpordiprobleemide üle otsustajate hulgas on tasakaalus.
• Kõigi planeerimis- ja otsustusprotsessis osalevate rühmade jaoks on olemas võrdne ligipääs (võrdsus näiteks puuetega inimeste, vanurite ja lastevanemate jaoks).
• SLT planeerimisprotsessi käigus ja SLT plaanis võetakse arvesse sugudevahelist võrdõiguslikkust.

Kuidas tagada, et kõigi ühiskonnaliikmete jaoks on olemas võrdsed võimalused ühistransporti mõjutada? Tasakaalu professionaalide, erinevate vanusgruppide ja sugude vahel on silmas peetud SLTP protsessi puhul Vilniuses.

Vilniuse linna Terve Linna Büroo peaspetsialist Aurelija Babiliute peab oluliseks võtta arvesse igat võimalikku arvamust. Tasakaal – sõltumata sellest, kas tegemist on tasakaaluga meeste ja naiste vahel, laste ja täiskasvanute vahel või tervete ja puuetega inimeste vahel – tähendab transpordiprobleemidele lähenemist kõikvõimalike vaatenurkade alt.

Sugude temaatika on üks keerukamaid. "Professionaalsel tasemel ei tohiks see probleeme tekitada," ütleb Babiliute. "Teatavad ametid on valdavalt meeste käes, kuid eelarvamuste puudumisel ei tohiks sel tähtsust olla." Ja miks mitte katsetada bussipeatusi, kõnniteid, parkimisalasid ja ohutust ema või ka isade peal, kes viivad lapsi lasteaeda või poodi!

Leedus on vanema ja noorema põlvkonna vahel tuntav vahe. Paljud ühistranspordi kasutajad on nõukogude perioodil selliste teenuste kasutamisega harjunud. "Mõnikord on neil raske mõista, miks noorem põlvkond on nii innustunud kõrgtehnoloogiast või autode ostmisest. Neile tundub, et see on noore põlvkonna eesmärk."

Enamus Leedu jalgratturitest on lapsed. Seni ei ole rattasõit kuulunud levinud transpordiviiside hulka. "Probleeme on ohutusega ja koolide juures ei ole piisavalt rattaparklaid. Planeerimisel peame seda arvesse võtma ning lapsi julgustama, hakates vastavasisulist haridust jagama juba lasteaias ja koolis."

Vilniuses on avalikel koosolekutel ka puuetega inimesi kuulda võetud. Uute planeeringute juures on nende erivajadusi alati meeles peetud. "Linna vanemates osades on see mõnikord ruumipuuduse tõttu raske. Näiteks ei saa me eriti midagi muuta UNESCO maailmapärandi piirkonnas."

Miks
SLTP nõuab uut mõtteviisi. Selliste väljendite asemel nagu "tee läbilaskvus", "tee standardid" ja "pudelikaelad" peavad sõnastikku ilmuma säästvamad ja vähem mehaanilise ja tehnilise kallakuga terminid nagu "intermodaalsus", "modaalne siire" ja "mobiilsuse juhtimine". SLTP on niisiis midagi enamat kui vaid transpordi planeerimine, hõlmates osapoolte koostööd, sektoritevahelisi töömeetodeid ja sugude võrdõiguslikkuse ja ligipääsetavuse problemaatikat, mis on paljude transpordiplaneerijate jaoks nii-öelda sillutamata pinnaseks. Osapoolte koostööprotsessi käigus avanevad poliitikutele ja ametnikele võimalused õppida uusi oskusi, saada teadlikuks uutest ideedest ja hakata SLTP-d sügavamalt hindama. Eelarvamustevaba lähenemisviis soodustab individuaalset ja organisatsioonilist õppimist ning ehitab üles suutlikkust SLTP jaoks.

Kuigi SLTP protsessi enda puhul on tegemist suutlikkuse ülesehitamise protsessiga, on soovitatav kaardistada SLTP vallas töötavate organisatsioonide juba olemasolev suutlikkus. Seda saab teha olukorra kirjelduse osana. Puudused organisatsiooni suutlikkuses saab kõrvaldada perioodiliselt uuendatava suutlikkuse ülesehitamise plaani abil.

Kuidas
Olukorra kirjeldust koostades tuleb anda hinnang personali ja organisatsiooni suutlikkusele. Piisavate vahendite eraldamist kirjeldatakse vastutusalade määramise peatükis. Suutlikkuse kaardistamise süsteemi omav linnavalitsus peaks seda ka kasutama. Abi on järgmistest sammudest:
1. Suutlikkuse hindamine SLTP protsessi erinevate peatükkide all.
2. Organisatsiooni, juhtkonna ja personali nõrkuste analüüs.
3. Lihtsa tegevusplaani ettevalmistamine nõrkustest jagusaamiseks.

Kaks kasulikku mudelit heade ja tõhusate SLTP meetmete rakendamise alase suutlikkuse omandamiseks on uuringuvisiidid ja piloottegevused.

Praktikate ülevõtmine õppevisiitide abil

1. Võrdlusuuring – võrrelge linna ees seisvaid väljakutseid teiste linnade omadega. Esitage oma eesmärkide kohta järgmised küsimused: Kuidas me saame oma eesmärgid saavutada? Mis linnad on seisnud silmitsi samade väljakutsetega või omanud samasid eesmärke? Kuidas on nemad tegutsenud? Milliseid tulemusi nad on saavutanud? Ja mis kõige tähtsam – mida me saame neilt õppida? Kuidas me saame nende kogemust oma linnas ära kasutada?
2. Õppevisiit – külastage linna, mis on mingi väljakutsega edukalt toime tulnud. Püüdke linna kogemusest õppida ja kaaluge, kuidas tema kogemust oma linnas sihipäraselt ellu rakendada.
3. Kogemuste ülevõtmine – viige läbi teostatavusuuring. Millised on linnadevahelised erinevused ja millised sarnasused, kuidas saab nende praktika teie linna tingimustesse üle kanda?
4. Ellurakendamine – kohandage praktikat kohaliku olukorraga ja alustage tulemuste saavutamiseks piloottegevusega oma linnas. Laiendage piloottegevust kas tervele linnale või selle osale.


Õppimine piloottegevuste abil
1. Otsustage, milliseid tegevusi on vaja rakendada ja tagage nende eesmärgipärasus SLTP eesmärkide suhtes. Kas linn vajab oma eesmärkide täitmiseks "mobiilsuse juhtimist", "kohalikku keskkonnatsooni", "liikluse rahustamise plaani" või midagi muud sellelaadset?
2. Väike on ilus – alustage väiksemas linnapiirkonnas või ühe teemaga. Koostage olukorra kirjeldus (kui SLTP oma ei ole piisavalt üksikasjalik), koguge asjassepuutuvaid andmeid piirkonna või teema kohta, milles tuleks sisse viia muutusi ja valmistage seejärel ette piloottegevuse elluviimise juhtimisplaan.
3. Viige piloottegevus ellu – jälgige tähelepanelikult selle edenemist: kas ilmneb soovitud mõju vastavalt olukorra kirjeldusele? Tehke märkmeid kõrvalmõjude, sünergiate ja ootamatute tulemuste kohta.
4. Piloottegevuse hindamine – mis peitub põhjuste taga?
5. Võtke tuginedes õpitud kogemusele vastu otsus, kas ja kuidas antud tegevust kogu linnale laiendada.


Kontrollnimestik
• On olemas piisavad inimressursid SLTP alase töö jaoks.
• On olemas piisav oskusteave SLTP teemaga töötamiseks.
• Personalile pakutakse võimalusi õppida ja kogemusi vahetada.
• SLTP temaatika alase suutlikkuse ülesehitamisse on kaasatud poliitikud.
• Organisatsioonis on olemas süstemaatiline lähenemine säästva transpordi alaste teadmiste ja kogemuste suurendamiseks (nt pilootprojektid, mida saab laiendada).

Örebros ei olnud SLTP protsessi käivitumisel säästva transpordi suhtes ühist seisukohta. Olukorra muutmiseks on linn kasutanud erinevaid meetmeid. Töörühm hindas enesehinnangu käigus oma suutlikkust ning tegi kindlaks, millised on lüngad töötajate teadmistes. Jõuti järeldusele, et linnavalitsuses ollakse küll transporditemaatika üksikasjadega hästi kursis, ent teadmised piirduvad kitsa valdkonnaga.

"Paljude professionaalide jaoks võib terviklikum mõtteviis olla lausa revolutsiooniline," räägib Per Elvingson, kes alustas varsti pärast hindamist tööd säästva transpordi protsessijuhina.

Hõlbustamaks säästva linnatranspordi ellurakendamist on loodud spetsiaalne osakond, mis vastutab ka töötajate ja poliitikute teadlikkuse kasvatamise eest. Osakond on muuhulgas planeerinud seminare autovajaduse vähendamise kohta linnaruumi planeerimise kaudu.

Üldiselt ongi uus mõtteviis otsustava tähendusega. "See vajab kehtestamist eriti võtmeisikute hulgas, muutmaks protsessi mõjukamaks. Suutlikkuse ülesehitamisel on olnud väga oluline jõuda kogu võtmepersonali hulgas kokkuleppele hetkeolukorra ühise analüüsi osas. Selles suhtes on SLTP mudel osutunud väga tõhusaks vahendiks."

Vahepeal on oluline ringi vaadata, mida on tehtud teistes omavalitsustes. "Väga oluline on varustada otsusetegijad praktiliste ja heade juba katsetatud näidetega."

Protsessis on muutunud olulisemaks rahvusvaheline koostöö. Mõne viimase aasta jooksul on Örebros keskendutud kogemuste vahetamisele. Uuringuvisiidid on selle töö oluline osa. "Riiklikul tasemel üritame ehitada koos regiooni teiste sama suurte linnadega üles mitteformaalset säästva transpordi võrgustikku," kõneleb Elvingson.

Miks
SLTP mastaap ja määratlus varieeruvad sõltuvalt kohalikest ruumilistest, demograafilistest, majanduslikest, transpordialastest, mobiilsetest ja ühiskondlikest parameetritest, samuti sõltuvalt riiklikest eeskirjadest, omavalitsustele antud võimupiiridest, riiklike transpordiagentuuride juriidilisest rollist jne. SLTP mastaap ja määratlus saadakse tulevikuvisioonide ja eesmärkide põhjal tehtud kohapealsete otsuste tulemusena.

SLTP mastaap on protsessis keskse tähtsusega ja tuleb plaani koostamise jaoks kindlaks määrata. Kuna linnatranspordisüsteem ei lõpe omavalitsuse piiridega, on oluline pidada SLTP mastaabi ja määratluse kindlakstegemisel silmas kogu funktsionaalset linnapiirkonda. Tõhusa SLTP jaoks on vajalikud selgelt paikapandud geograafilised, organisatsioonilised ja tehnilised piirid.


Kuidas
SLTP mastaapi tuleb dubleerimise või kattumise vältimiseks tähelepanelikult võrrelda olemasolevate plaanide, poliitika ja strateegiatega. Asjakohaseks võib osutuda teostada lahknevuste analüüs ja võrdlus olemasolevate plaanidega, nii et SLTP protsesse ja põhimõtteid saab rakendada ja kaasata olemasolevate plaanide ja strateegiate ülevaatamisse. Selline lahknevuste analüüs annab nõu vajalike muudatuste kohta (uus poliitika, uued tegevused jne) ning tagab sujuva ja läbipaistva ülemineku olemasolevatelt strateegiatelt SLTP-le. SLTP ja muude ühisstrateegiate ja -plaanide seosed tuleb üksikasjalikult dokumenteerida ning poliitilise juhtkonnaga kooskõlastada.

SLTP on pikaajalise perspektiiviga strateegiline dokument. Tegemist on ühtlasi töödokumendiga, mille puhul pidevalt jälgitakse ja hinnatakse poliitika asjakohasust ja tegevuste edusamme iga-aastaste ja üle kahe aasta koostatavate aruannete kaudu. Tegemist ei ole staatilise koondplaaniga, vaid SLTP alane töö on dünaamiline protsess, mille tulemusena kujuneb järk-järgult välja säästev transpordisüsteem.

SLTP mastaabi juures peab silmas pidama ka linna administratiivpiirest väljapoole liikuvat transporti. SLTP geograafiline piir peab hõlmama “funktsionaalse linnapiirkonna”, nii et kaasataks ka transiit- ja muud transpordivoolud linna ja linnast välja. Järelikult saab SLTP ette valmistada ainult naaberomavalitsuste ning regionaalsete ja üleriiklike asutuste aktiivsel osalusel. Tegemist on väga oluliste osapooltega, kellega on vaja kokkuleppele jõuda paljude SLTP eesmärkide saavutamise huvides.

Omavalitsused peavad silmas pidama transpordi keskkondlikke ja muid nende hankepoliitikast tulenevaid transpordi mõjusid: kaubavedu; õpilaste, patsientide, personali ja poliitikute töölesõit, autopark, lepinguliste firmade ja allettevõtjate sõidukid jne. Suure tööandjana ja omavalitsuse poliitilise juhtorganina peab linnavalitsusel olema oma poliitika ja tegevuse mõjust linnatranspordile täielik ülevaade. Samuti lasub neil kohustus olulisi aspekte juhtida. Keskkonnajuhtimissüsteemid (EMS), näiteks ISO14001 või keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteem (EMAS) pakuvad organisatsioonidele vahendi oma tegevuste ja poliitika otseste ja kaudsete keskkonnaaspektide mõistmiseks ja juhtimiseks. EMS-i kasutamise eeliseid tuleb tundma õppida SLTP juhtimise süsteemi osana. Linnad, millel on üldine pikaajalise perspektiiviga säästva arengu strateegia, võivad SLTP selle strateegiaga ühendada. Sellisel puhul saab SLTP integreerida linna üldisesse juhtimissüsteemi nagu integreeritud juhtimissüsteem IMS (töötatud välja Managing Urban Europe-25 projekti raames) või keskkonnajuhtimissüsteem EMS (näiteks EMAS, ISO14001, EcoBudget© või mõnu muu sarnane).


Kontrollnimestik
• SLTP poolt hõlmatav valdkond on selgelt määratletud.
• SLTP ulatus on selgelt määratletud.
• SLTP teemad ja arenguvaldkonnad on selgelt määratletud.
• Muu SLTP osaks olevad ja sellega seotud poliitika ja plaanid on läbipaistvad.

Väike kuurortlinn Pärnu käivitas SLTP protsessi 2006. a. "Pärnu jaoks on olnud väljakutseks anda SLTP kontseptsioonile mastaap ja määratlus, mis vastaks väikelinna vajadustele. Pärnu mõned väljakutsed sarnanevad suuremate linnade väljakutsetele, kuid erinevad mastaabi poolest," räägib Pärnu linnaarengu vanemspetsialist Grete Kukk.

Riikidevahelise koostöö käigus SLTP väljatöötamisel on linn hakanud aru saama vajadusest sektoritevahelise lähenemise järele transpordi planeerimisel, eriti vajadusest ühendada maakasutuse ja transpordi planeerimine. Kohalikul tasemel on Pärnu SLTP määratluse ja mastaabi väljatöötamisse kaasatud arvukalt eri valdkondade spetsialiste ja osapooli.

Protsessi tulemusena ei ole mitte ainult välja töötatud Pärnu SLTP ulatus ja sisu, vaid tuletatud ka ühine visioon kogu funktsionaalse linnaregiooni kohta. "Pärnu jaoks on peamine ülesanne parandada linnakeskkonna ja elukeskkonna kvaliteeti," räägib Kukk.

SLTP mastaap ja määratlus on suunatud samade eesmärkide täitmisele, mistõttu ulatus peab silmas autode kasutamise vähendamist, arendades välja õiglase, ligipääsetava ja atraktiivse ühiskondliku transpordisüsteemi, töötades linna jaoks välja konkreetse jalgrattapoliitika ning tegeldes turismiga kaasnevate hooajaliste transpordiprobleemidega.

Pärnu on teinud säästva linnatranspordi väljaarendamisel kõige olulisemad esimesed sammud, mis on saanud võimalikuks SLTP ulatuse ja sisu üle kokkuleppele jõudmise tõttu koostöös sektoritevaheliste osapooltega ja riikidevahelise kogemustevahetuse käigus. Kuigi minna on veel pikk tee, on kõige olulisem õige algus.

Miks
Oma eesmärkide saavutamiseks tuleb esmalt teada lähtepositsiooni. Lähtepositsioon eduka SLTP alase töö jaoks on linnatranspordi hetkeolukorra aus kirjeldus. Olukorra kirjeldus annab linnale selge pildi transpordi hetkeolukorrast ja selle säästvuse tasemest. Saadakse ülevaade olemasolevate protsesside tõhususest transpordi juhtimisel, tehakse kindlaks liikluse arengut mõjutavad tegurid ja liikluse poolt avaldatud mõju. Olukorra kirjeldus on SLT protsessi lähtepunkt, millest on võimalik liikuda edasi eesmärkide püstitamise, tegevusplaani ja jälgimise ning edasiste etappide juurde.


Kuidas
Olukorra kirjeldus peab põhinema olemasolevatel andmetel. Kuna kõigil linnadel on olemas mingisugused andmed, ei tohiks ülevaate koostamine keeruline olla. Oluline on mõista andmete erinevaid funktsioone ja parameetreid ning kuidas konkreetseid andmeid probleemide ulatuse mõõtmiseks kasutada. Andmeid saab samuti kasutada trendide jälgimiseks ja tuleviku modelleerimiseks. Olukorra kirjelduse koostamiseks peavad olema käepärast vajalikud andmed, mida kõrvutades ja analüüsides on võimalik võtta vastu otsuseid, mis parandavad olemasolevat poliitikat.
Andmed valitakse kõigi osapooltega koostöös ning kes seejärel aktiivselt osalevad andmete kogumises.

Olukorra kirjeldus koosneb neljast elemendist:
1. omavalitsuse profiil
2. tegurid
3. mõjurid
4. SLTP suunised (plaanid, poliitika ja tegevused)

Olukorra kirjeldus teeb kindlaks SLTP planeerimisprotsessi ja transpordisüsteemi edusammud ning täiustamise võimalused. Samuti aitab see linnal määratleda mobiilsuse ja transpordisüsteemi tegurid, mõjurid ning arengud. Protsessi käigus tehakse kindlaks säästva linnatranspordi ruumiline ulatus ning käsitletavad transpordiviisid. Samuti selgub olukorda hinnates säästva linnatranspordi selged ja kõigile arusaadavad eesmärgid. Olukorda saab hinnata ka linnasiseselt, ent objektiivne partneripoolne hinnang on lisandväärtuseks. Olukorra kirjeldus võimaldab järjestada tegevused prioriteetide järgi ning seejärel nende mõju vastavate näitajate põhjal jälgida.

Kõige keerukam on võrrelda hetkeolukorda suunistes kirjeldatuga. Eesmärgiks on kirjeldada linnas juba olemasolevaid plaane, strateegiaid, tegevusi ja eesmärke ning leida üles lõhed nende ja SLTP suuniste vahel. Suunistes esitatud kirjeldust nimetatakse lahknevuse analüüsiks. Suunis kirjeldab parameetreid, mis peavad SLTP raames selgeks saama. Tegemist on ideaaliga, mille poole linnad liiguvad ja millega nad saavad oma tegevust võrrelda. Oluline on tajuda suuniseid kui täiesti uut säästva linnatranspordi alast mõtte- ja tööviisi esindavat püüdlust. Euroopas on vähe omavalitsusi, mis kõigile suunistes esitatud parameetritele vastavad.

Suuniste esimeses osas peaks linn kirjeldama oma plaanide, strateegiate, tegevuste ja eesmärkide ettevalmistamisel kasutatud protsesse võrreldes SLT planeerimiseks kasutatavate suuniste "ideaalsete" parameetritega.

Suuniste teises osas peaks linn kirjeldama oma plaanide, strateegiate, tegevuste ja eesmärkide sisu võrreldes SLTP suuniste "ideaalsete" parameetritega.

Sisemise enesehindamise kaudu teostab linn olemasolevate plaanide ja poliitika ning SLTP suuniste vaheliste lahknevuste esialgset analüüsi. Enesehinnangu protsessi jätkamine välispartneri hinnangu põhjal annab linnale tegelikkuse ja suuniste erinevuse kohta ilmekama pildi.


Enesehinnangu protsess
1. Valige ülevaate koostav meeskond – eelistatavalt sektoritevaheline töörühm.
2. Andke meeskonnaliikmetele ülesanded – jagage omavalitsuse profiil, tegurid, mõjurid ja SLTP suunised meeskonna liikmete vahel ära.
3. Koostage seiregraafik.
4. Koguge enesehinnangu mudeli abil olukorra kirjeldus.
5. Analüüsige andmeid ja nende lahknevust meeskonnas.
6. Kirjutage enesehinnangu aruanne – olge ausad ja enesekriitilised.

Enesehinnangu aruanne on lähtepunktiks linna edasisele tööle SLTP kallal ja selle protsessi seirele.

Partneripoolne eksperthinnang

Partneripoolsel eksperthinnangul on palju erinevaid definitsioone ja mudeleid. Siin mõistetakse partneripoolse eksperdihinnangu all meetodit, mille puhul konstruktiivselt kriitilised partnerid annavad linnas toimuvatele arengutele sõltumatu hinnangu. Partnerite hinnang pakub ausat kolmanda osapoole ülevaadet vaadeldava linna saavutustest ja tulevikuväljavaadetest. Tegemist on kulutõhusa meetodiga, mis on sageli konsultantide jaoks poliitiliselt vastuvõetavam.

Partneripoolse hinnangu ülesandeks olukorra kirjelduse protsessi käigus on anda ideaali ja tegelikkuse vahel olevale lõhele väline analüüs. Linna tegelik jõudlus määratakse enesehinnangu alusel, kasutades ka partnerhinnangu visiidi käigus esitatud küsimustele saadud vastuseid. Partneripoolne hinnangumeeskond annab jõudlusele hinnangu ning teeb järeldused linnavalitsuse edusammude kohta säästva linnatranspordi suunas liikumisel.

Partneripoolseid hinnanguid saab koostada erinevates valdkondades. Säästva linnatranspordi jaoks on BUSTRIP-projekti raames koostatud spetsiaalne mudel, mille alusel koostatud hinnang pakub säästva transpordisüsteemi suunas liikumise kohta konstruktiivset kriitikat ning määrab kindlaks peamised probleemid, andes ühtlasi soovitusi tegevuste suhtes, mis aitaksid linnal kiiremini säästvaid transpordisüsteeme ellu rakendada.

Partneripoolse hinnangu süsteem annab sõltumatu ülevaate linnade edasiliikumisest säästva linnatranspordi suunas. Sellised hinnangud tuleb lasta koostada välistel ekspertidel, kes töötavad samas valdkonnas teistes linnades või organisatsioonides. Partneripoolset hinnangut saab koostada ainult suunistega võrreldes (antud juhul on tegemist SLTP suunistega). Enesehinnangu protsess ja aruanne on partneritele hinnangu tegemiseks vajalikku infot andev eeltingimus.

Kontrollnimestik
• Tehakse kindlaks transpordi arengutegurid linnas.
• Tehakse kindlaks, mis ja kes tegureid mõjutab.
• Iga teguri puhul loetletakse arengutrendid.
• Loetletakse positiivsed tegurid ning analüüsitakse võimalikke toetavaid tegevusi.
• Loetletakse negatiivsed tegurid ning analüüsitakse neid mõjutavaid võimalikke tegureid.
• Välja on töötatud mõõdetavad näitajad liiklusolukorra ja liikluse poolt linnale avaldatava mõju kirjeldamiseks.
• Kõigi näitajate jaoks on kättesaadavad usaldusväärsed indikaatorid.

"Enesehinnang nõudis arvatust rohkem aega ja jõupingutusi, kuid kindlasti oli tegemist SLTP protsessi ühe kõige viljakama osaga," räägib Turus aruande koostanud Mikko Laaksonen, kes vastutab linnaplaneerimise osakonnas jalgsikäimise ja jalgrattasõidu arendamise eest. Meeskond kogus kokku, ühendas ja tegi järeldusi iga SLTP suunise kohta käivate põhiandmete kohta kättesaadavatest allikatest, milleks olid linna enda ja Edela-Soome regionaalnõukogu dokumendid, Turu Majanduskooli ja Turu Ülikooli uuringud.

Laaksoneni väitel ei olnud enesehinnangu tulemused ootamatud. "Oodatult leidsime arvukalt lahknevusi, kuid üllatusena ilmnes, et olukord oli muutumas säästvuse suunas arvatust vähem. "Peaaegu kõik tegurid osutasid, et linn sõidab samal viisil jätkates varsti karile, kui rääkida meremeeste keeles."

108-leheküljelisest hinnanguaruandest tehti kommunikatsiooni ning tulemuste osapooltele ja meediale levitamise jaoks 17-leheküljeline kokkuvõte.

Kogu aruanne saadeti partneripoolset hinnangut koostavale meeskonnale, kes kirjeldas säästva transpordi olukorda. Hinnangus võeti kokku väljakutsed: planeeringutes hüpermarketite soosimine, valglinnastumine ja regionaalse koostöö puudumine naaberomavalitsuste vahel tulenevalt konkurentsist.

Positiivne leid oli asjaolu, et Turu on suhteliselt kompaktse struktuuriga ning võimalusi säästva transpordi arendamiseks on piisavalt. Aruande koostamise ajal tehti umbes 50 protsenti retkedest säästval viisil. "Linn peab neist tugevustest aru saama. Kui Turu järgiks oma strateegiaid, oleks ta säästva transpordi alal kõigile eeskujuks. Täideviimine peab olema sama ambitsioonikas kui strateegiad," lisab Laaksonen.

Nii enesehinnang kui partneripoolne hinnang aitasid mõista linna hetkeolukorda ja eesseisvaid väljakutseid.

Miks
Säästva linnatranspordi tulevikuvisioon peab olema linna SLTP alase töö orientiiriks, mis juhatab kätte liikumissuuna. Visiooni ja linna praegust olukorda võrreldes määratakse kindlaks, milliseid tegevusi ja arenguid on eesmärgi saavutamiseks vaja. SLTP alane töö vajab süstemaatilist lähenemist. Visioon tuleb tuletada SMART-eesmärkidele tuginedes ning neid järgides ka saavutada. Vastasel korral jääb visioon kättesaamatuks.

Visioon toimib ühendava komponendina, millele saavad viidata kõik osapooled juhtivatest poliitikutest kodanike ja huvirühmadeni. Visiooni saab kasutada ka linna turundustegevuses ülejäänud maailmale. Inimesed tahavad olla millegi suure ja uue osa, nii et - inspireerige oma kogukonda!


Kuidas
Kogu protsessi orientiiriks olgu visioon, mis peab olema samal ajal realistlik ja uudne, andes lisandväärtust ja lõhkudes vanu, kitsaks jäänud piire. Visioon kirjeldagu linna soovitud tulevikku ja võimalusel kujutagu seda ka piltlikult. Visiooni saab kasutada isegi turundusvahendina, et anda linna taotlustest selgelt teada. Visioon peab olema ambitsioonikas, kuid saavutatav. Linn peab visiooni kujundamisel silmas pidama ka oma lähtepositsiooni. Kui linn on loonud konkreetse ja arusaadava visiooni, on lihtsam määratleda SLTP protsessi jaoks SMART-eesmärke. Protsessi jälgiminegi kulgeb konkreetse visiooni korral lihtsamini.

Linn võib uute ja julgete ideede saamise eesmärgil. Inimeste mõtteviisi piirangute purustamiseks on kasulik esitada mitu, erineva lähenemisviisiga visiooni. Looge stsenaariume näiteks autovaba linna, tööstuslinna ja tervisliku linna kohta. Kirjeldage, kuidas linn iga stsenaariumi puhul välja näeks. Koguge kokku rühm inimesi ajurünnakuks kõigi asjaosaliste osavõtul.



Kontrollnimestik
• Linnal on kindlaksmääratud visioon, kuidas linna transport ning liiklus peaks arenema.
• Visioon on kooskõlas linna teiste avalikustatud arenguvisioonide ja eesmärkidega.
• Visiooni saab kirjeldada konkreetsete eesmärkide abil.

Göteborg
Säästva linnatranspordi ja SLTP protsessi visioon tuleb ühendada üldiste seisukohtadega linna arendamise kohta. Göteborgis nagu ka paljudes teisteski linnades on linnaeelarves esikohal lühiajalised eesmärgid. Plaanid ja poliitika tuleb hästi ette valmistada, et poliitikud saaksid võtta vastu häid otsuseid. Samuti on oluline aktiivne kommunikatsioon nii sisemiste kui väliste osapooltega ja nende kaasamine. Göteborgi linnanõukogu eelarves määrati juba mitu aastat tagasi kindlaks, et linnavalitsusel tuleb liikuda säästva arengu suunas kõigis kolmes perspektiivis - ühiskondlikus, majanduslikus ja ökoloogilises.

Göteborgi linnal on säästva linnatranspordi kohta pikaajaline visioon. Lühidalt võib selle kokku võtta väljendiga "tõhus, turvaline ja säästev transport igaühe jaoks". Kuna Göteborgis on juba ammu vastu võetud mitmed säästva linnatranspordi plaaniga tihedalt seotud dokumendid, seisneb kohaliku SLTP protsessi lähtepunkt vajaduses siduda lähenemine ning lihtne ülevaadete ja sisu haldamine olemasolevate programmide, plaanide ja poliitikaga. "Kuigi visioon on selge, seisnes väljakutse välja selgitamises, millised otsused olid vastu võetud, millised eesmärgid muutunud kehtetuteks, millised eesmärgid kattusid ja kas on vaja lisada uusi eesmärke," räägib mobiilsuse juhtimise projektijuht Gunilla Fransson.

Säästva linnatranspordi visioon ja SLTP protsess tuleb ühendada linna arendamise üldiste seisukohtadega. Göteborgis, nagu paljudes teisteski linnades, on aastaeelarve prioriteedid aga pigem lühiajalised. "Lõppude lõpuks on jämedam ots ikka poliitikute käes. Meil tuleb saada plaanidele ja strateegiatele poliitikute nõusolek, mis tähendab tõsist lobitööd, arutelusid ning üksikasjalike plaanide ja ideede olemasolu," möönab Fransson. Göteborgi 2007. a. eelarves on selgelt välja toodud, et linnavalitsuse töö peab soodustama säästvat arengut.

Kogu SLTP protsessi eest vastutab Göteborgi linnavalitsuse liikluse ja ühiskondliku transpordi amet. Praktikas on protsess seisnenud juba tehtud töö ühendamises, ajakohastamises ja selgitamises. "Edu saavutamiseks tuleb kõigis linnavalitsuse osakondades tegelda mitmete valdkondade ja plaanidega ühise eesmärgi ja visiooni nimel," kõneleb Fransson. Göteborg viib läbi SLTP alaseid kuvandikampaaniaid nagu Uued liikumisharjumused ning Turvaline ja ilus linn, mis on näited edukast koostööst linnavalitsuste erinevate osakondade vahel. "Koostöö erinevate osakondade ja linnatranspordi teiste osapoolte vahel on visiooni saavutamisel äärmiselt oluline," järeldab Fransson.

Miks
SLTP edukas elluviimine vajab planeerimisprotsessi ja elluviimise jaoks pidevalt piisavaid vahendeid. Linnavalitsus peab eelarves ette nägema kõik vajalikud vahendid ja valdkonda ka tulevaste (3-5 aasta) eelarvete puhul silmas pidama. Kuna linnavalitsuse vahendid ei ole piiramatud, käib saadaolevate inim- ja rahaliste ressursside pärast alati võitlus. Seetõttu tuleb teha pidevalt jõupingutusi alternatiivide leidmiseks. SLTP puhul on tegemist üldise prioriteediga: vajalike vahendite otsimine ja eraldamine selle planeerimiseks ja elluviimiseks peab olema üks linnavalitsuse poliitilistest prioriteetidest.

SLTP pakub liikluse ja transpordi alastele väljakutsetele uut ja funktsionaalset lähenemist, mis annab võimaluse varem ainult transpordi infrastruktuuri investeerimiseks ja selle käigushoidmiseks kasutatud vahendid ümber suunata. Edukas SLTP alane tegevus vähendab transpordiga seotud pikaajalisi otseseid ja kaudseid kulusid. SLTP kulude planeerimisel tuleb linnavalitsustel väärtustada SLTP alast tegevust ja selle eeliseid tervishoiu, elukvaliteedi ja linna atraktiivsuse jaoks.

Kuidas
Piisavate vahendite kättesaadavuse tagamine SLTP planeerimiseks ja elluviimiseks on kestev protsess, mis peab kulgema partnerluses peamiste osapooltega transpordi ja mobiilsuse alal. Vajalik on avameelne dialoog, mille käigus on vahetatakse infot SLTP alaste tegevuste kulude ja eeliste kohta.

Linnavalitsuse ja osapoolte poolt eraldatud inim- ja rahaliste vahendite kasutamist SLTP jaoks tuleb viimaste tõhusa kasutamise kindlustamiseks kontrollida. Kas meil on õigete oskustega õiged inimesed, kes teevad õigeid asju õigel ajal ning kellele tagatakse õige toetus? Kui vastus mõnele neist küsimustest on eitav, on vaja linnavalitsuse ja osapoolte inimressursside juhtimine umber korraldada – kas muutes ametikirjeldusi, otsustusstruktuure või kaasates uusi ettevõtteid ja inimesi.
Vähimate kulude alusel planeerimine võimaldab analüüsida antud transpordiprobleemide erinevate võimalike lahenduste kulusid/eeliseid. Näiteks võib tuua tänava, kus on tipptundidel sageli ummikuid. Traditsiooniliselt suurendatakse probleemi lahendamiseks tänava läbilaskvust. Vähimate kulude alusel planeerimise puhul aga võrreldakse seda varianti teiste ummikute vähendamise meetmetega, näiteks maksustamise, mobiilsuse juhtimise meetmete, parema ühiskondliku transpordiga jne. Seejärel valitakse probleemi lahendamiseks kõige kulutõhusam meede ja sõltuvalt kasusaajast võidakse meetme kulud jaotada osapoolte vahel.

Vähimate kulude meetodi osa on uute rahastamisallikate ja fondide kindlakstegemine investeeringuteks ja hoolduseks. Uued investeeringud elamute, kaupluste ja tööstushoonete ehitamisse nõuavad paralleelseid investeeringuid uude transpordiinfrastruktuuri jne. Innovatiivsed planeerimislepingud ja ehituslubade väljastamise tingimused võivad nõuda investoritelt ja arendajatelt nende piirkondade transpordi säästvaks muutmiseks vajaliku kapitali ja tulude saavutamiseks vajalike kulude jagamist, olgu siis tegemist uue rattateega, kiirtransiiditee pikendamisega vms. Kui linnavalitsus müüb arendustegevuseks maad, võib sellised klauslid lepingusse lisada.

Parkimis- ja ummikutasude üle otsustamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et reostaja maksab ja rent peab olema majanduslikult tasuv. Sellised tasud pakuvad ettevõtetele erilist huvi, kuna mõjutavad nende otseseid ja kaudseid kulusid.

Ühiskondliku transpordi turu liberaliseerimine annab omavalitsustele võimaluse vastutusalade ülevaatamiseks, tagamaks investeeringud autoparki, teemärgistusse, infrastruktuuri, pehmetesse meetmetesse jne. Samuti annab see võimaluse otsustada, kuidas jagada subsiidiume ja kasumit. Peaaegu iga SLTP tegevuse elluviimisega seotud kulude ja riskide jagamiseks pakub võimalusi ühiskondliku ja erasektori partnerlus (PPP), mis võib isegi müüa või turundada arendatavate piirkondade ligitõmbavust siseinvestorite jaoks – võibolla seetõttu, et nad on varustatud rattateedega!

Vajalikke rahalisi lisavahendeid võib pakkuda toetuste ja laenude tagamine planeeritud investeeringutele ning pilootprojektides osalemine. Peale transpordisektorile ettenähtud allikate nagu CIVITAS, Intelligent Energy ja Marco Polo saab kasutada riiklikke, üleeuroopalisi ja rahvusvahelisi toetusi ja laene ka vastavatest regionaal-, sotsiaal-, tervishoiu-, hariduse- ja keskkonnafondidest (LIFE+, Interreg, Framework-programmid). Oluline on jääda sellise finantstoe otsingutel distsiplineerituks ning mitte lasta end planeeritud SLTP tegevustest, graafikust ja eesmärkidest kõrvale tõmmata. Ei tohi alluda kiusatusele osaleda huvitavana näivas projektis, mis tõmbab tegelikult tähelepanu ja vahendeid kõrvale. Hoolikalt tuleks planeerida, kuidas mingis projektis osalemine ja teatud laenu või toetusega seotud tingimused võivad aidata SLTP eesmärke saavutada.

Kasutage linnavõrgustikke, võtke ühendust partnerlinnadega ja/või kasutage muid rahvusvahelisi kanaleid, leidmaks partnereid, kes kavandavad sobivate projektide elluviimist. Kui sobivaid projekte ei ole ja teil on olemas suutlikkus, töötage välja oma projektiidee ja otsige partnereid. Saadaval on erinevaid projektiandmebaase, mille puhul otsitakse partnereid ühisprojektide elluviimiseks.


Kontrollnimestik
• SLTP jaoks vajaliku kapitali saamiseks kasutatakse uuenduslikku lähenemist.
• Kasutatakse vähimate kulude lähenemist.
• Selgitatakse välja, kes kannab SLTP kulud ja kes saab tulu.
• Uuritakse põhjalikult toetuste, laenude ja pilootprojektide võimalusi.
• Kulude jagamiseks ja lisavahendite saamiseks kasutatakse ühiskondliku ja erasektori partnerlust (PPP).