Tänapäeval seisab linnadel ees väljakutse, kuidas vähendada transpordivajadust samal ajal majanduslikku heaolu ja elukvaliteeti säilitades ja võimalusel suurendades. Naftahindade kasvamine koos varude nappusega toetab SLTP transpordivajaduse vähendamise põhimõtet.

Uute arengute planeerimine on säästva transpordiga vastuolus, kui see sunnib inimesi reisima pikki vahemaid ja suurendab motoriseeritud transpordi kasutamist.

Reisivahemaade ja –nõudluse vähendamine on seetõttu säästva linnatranspordi oluline nurgakivi. See ei tähenda, et linnaelanikud ei peaks reisima, vaid neid ei tohi sundida reisima pikki vahemaid oma põhivajaduste rahuldamiseks. Vahemaad tuleks ideaalis hoida nii lühikesed, et jalgsikäimine või rattasõit kujutaksid endast atraktiivset ning võimalikku transpordiviisi.

Lühikesed vahemaad parandavad ka võimalusi suurendada modaalset nihet. See on oluline õiglase transpordisüsteemi saavutamiseks, mis annab kõigile ühiskonnarühmadele võrdse või hea ligipääsu olulistele teenustele auto olemasolust sõltumata.

Inimeste ja kaupade veoks kasutatakse sageli autosid. Energiatõhusate sõidukite ja alternatiivkütuste laiemat kasutamist toetav puhas ja vaikne transpordisüsteem vähendab müra, õhureostuse ja kasvuhoonegaaside emissiooni negatiivseid mõjusid.

Sageli ei võeta linnatranspordi planeerimisel arvesse kaubatranspordi probleeme, mis on tihti mittesäästvad. Ka tõhus linnalogistika on säästva transpordi poole liikumise nurgakivi.

Saavutamaks SLTP-s püstitatud eesmärke ja muutmaks linnade transpordisüsteemid säästvaks peavad kõik tegevused ja meetmed neid põhimõtteid peegeldama.

Miks
Nii hajaasustuse areng, eeslinnastumine, ostukeskuste paiknemine väljaspool linna, globaliseerumine ja kasvav jõukus annavad transpordivajaduse kasvamisse oma panuse. Need sotsiaalsed ja majanduslikud survetegurid kajastuvad linnapiirkondade ruumilises arengus ning linnatranspordisüsteemide iseloomus ja kvaliteedis.
Nende tegurite mõõtmine, mõistmine ja juhtimine on säästva transpordi saavutamise oluline aspekt. Transpordi nõudlust suunavad plaanid, programmid ja poliitika nõuavad pikaajalist perspektiivi.

Transpordivajaduse vähendamise jaoks on vajalikud ennetavad plaanid, programmid ja poliitika.

Kuidas
Transpordivajaduse vähendamine saavutatakse segakasutusega arenguid toetava ja julgustava säästva ruumilise planeerimise poliitika rakendamise teel, mille puhul elukoht, poed ja töökoht jäävad jalgsikäigu ja rattasõidu kaugusele või on ligipääsetavad ühiskondliku transpordiga.

SLTP nõuab ruumilise planeerimise tuginemist transpordivajaduse vähendamise põhimõttele. Samuti vajab SLTP linnaplaneerimise integreerimist transpordi ja mobiilsuse planeerimisega.

Soovitatud arengute (kaubanduskeskused/elamurajoonid) ja uute plaanide (töökohad/turismialgatused jne) võimalikele liiklusalastele mõjudele aitavad osutada liikluse mõju hinnangud (TIA). Hinnangud, mis annavad infot ja teevad ettepanekuid säästva linnatranspordi rajamiseks vajalike muutuste kohta, tuleb anda varakult plaani kavandamise või väljatöötamise käigus. Hinnang peab tooma kaasa muutusi kas mobiilsuse infrastruktuuri või ühistranspordi rajatiste asukohas, orientatsioonis või tiheduses. Hinnangud aitavad aru saada, kuidas kohalikke teenuseid tõhusamalt ja säästvamalt pakkuda ning kuidas transpordivajadust vähendada. Olulised kohalikud teenused nagu haiglad, meditsiinikeskused, raamatukogud ja koolid peavad paiknema jalgsi, rattaga või ühiskondliku transpordiga ligipääsetavates kohtades. Nii aitab TIA kohalikel otsustajatel transpordivajadust vähendada.

Kompaktsed segakasutusega linnaalad toetavad säästvat linnatransporti ning vähendavad transpordivajadust. Teiselt poolt soodustab uute looduslike või põllumajanduslike alade kasutuselevõtt transpordinõudluse kasvu. Sellised krundid peavad olema segakasutusega ning integreeritud olemasoleva ühiskondliku transpordi infrastruktuuriga. Transpordinõudluse vähendamiseks peab nende alade väljaarendamisel olema kesksel kohal rattasõidu- ja jalgsikäimiskultuuri arendamine.

Kontrollnimestik
• Linna planeering ja poliitika toetavad isikliku transpordi ja kaubavedude vajaduse vähendamise.
• Kaupluste, koolide ja muude kohalike teenuste asukoht aitab vähendada transpordinõudlust.
• Linnavõimud kasutavad nii reisijate- kui kaubavedude vajaduse vähendamiseks erinevaid pehmeid meetmeid.
• SLTP sisaldab eesmärke ja sihte isikliku transpordi vajaduse vähendamiseks.
• SLTP sisaldab eesmärke ja sihte kaubatranspordi vajaduse vähendamiseks.

”Koolilapsed on olnud suurepärased!” teatab ilma vähimagi kõhkluseta Kaunases viibiv James McGeever, kes on rahvusvaheline SUTP’i (sustainable urban transport project, ’säästliku linnasisese transpordi projekt‘) koordinaator.

2006. aasta detsembris alustas Kaunase kohalik omavalitsus koostööd kahe äärelinnakooliga, et selgitada nende kaasabil välja, kuidas muuta õpilaste kooliteekond senisest meeldivamaks ja mugavamaks. Mõlemad koolid valiti välja pärast seda, kui SUTP’i eksperdid olid nende tegevust jälginud ning seda hinnanud. Algatus oli mõlemapoolne ning tulenes eksperdihinnangu põhjal tehtud soovitusest.

Projekti eesmärk oli koostada nimekiri kasulikest ja teostatavatest nõuannetest, mille abil saaks parandada äärelinnakoolides õppivate laste kooliteekonda ja neid ümbritsevat keskkonda. Materjal põhines uurimusel ”Turvaline kooliteekond”, mille on koostanud Briti organisatsioon Sustrans.

Õpilased koostasid küsimustikud iseseisvalt ning jagasid neid oma kaasõpilaste hulgas. Seejärel esitasid nad uurimistulemused mitme diagrammi ja tabeli kujul, millele lisasid informatsiooni kokkuvõtte. Kooliteekonna parandamise plaani lõpparuandele lisasid õpilased ka enda tehtud fotod, mis kajastasid neid probleeme, mis neile kooliteekonnal silma olid jäänud.

”Koolilapsed tulid neile esitatud väljakutsega toime peaaegu iseseisvalt, ilma igasuguse meiepoolse juhendamiseta. Ma usun, et toimuv pakkus neile siirast huvi, ja nad on näidanud üles soovi edaspidigi sellistes ettevõtmistes kaasa lüüa,” rõõmustab McGeever.

”Kooliteekonna parandamise plaaniga tegelemine on Kaunases oluline, sest seni ei ole me veel suutnud piisavalt veenvalt tõestada, et suudame erinevaid kogukondi kaasata viisil, mis võimaldavad pikaajalisi, võrdseid ja mõlemapoolseid suhteid.”

Samuti oli oluline tagada, et kooliteekonna parandamise projekti tulemusi tutvustataks võimalikult suurele hulgale inimestele. ”See pilootprojekt aitab kaasa kõigile SUTP’i ettevõtmistele ja profiili täiustamisele, sest see aitab kooliõpilastel mõista probleeme, mis neid mõjutavad, ning annab neile teadmise, kuidas tegeleda probleemidega nii, et jõuda soovitud tulemusteni, ja kuidas teha vajalikke parandusi,” lausub ta lõpetuseks.

Miks
Jalgsikäimine ja rattasõit on kõige säästvamad isikliku transpordi viisid, mis mõjuvad hästi tervisele, vähendavad samal ajal ummikuid ja väldivad ühtlasi vajadust autode järele. Säästvate transpordiviiside hierarhias järgneb neile kohe ühiskondlik transport. Jalgsi, rattaga või ühiskondliku transpordiga tehtavate reiside proportsiooni suurendamine aitab parandada linnakeskkonna kvaliteeti, vähendades müra, emissioone, reostust ja ummikuid ning parandades ühtlasi rahva tervist. Isikliku mootortranspordi vajaduse vähendamine on säästva linnatranspordi suhtes keskse tähendusega.

Kuidas
Jalgsikäimise, rattasõidu ja ühiskondliku transpordi modaalse osa suurendamine nõuab plaanide, poliitika ja programmide tervikliku süsteemi olemasolu kogu linnapiirkonnas, mis
• suurendab jalgsikäimise, rattasõidu ja ühiskondliku transpordi atraktiivsust,
• ei kiida heaks isiklike autode kasutamist ja
• pakub infot ja stiimuleid jalgsikäimise, rattasõidu ja ühiskondliku transpordi kasutamise ergutamiseks.

Transpordiviisi valikut mõjutavad erinevad tegurid nagu mugavus, reisiaeg, (teadvustatud) kulu, paindlikkus, ohutus, sotsiaalne tunnustus jne. Kaks esimest meetmete kategooriat on suunatud alternatiivsete reisilahenduste autost atraktiivsemaks muutmisele. Olulised teadlikkuse tõstmiseks ning autokasutuse alternatiivide vastuvõtmiseks on info ja turundusvaldkonna meetmed – inimesed peavad olema alternatiivsetest transpordivõimalustest teadlikud ja lisaks neid atraktiivsetena tajuma.

„Alternatiivsete” transpordiviiside atraktiivsuse suurendamine
Jalgsikäimise, rattasõidu ja ühiskondliku transpordi modaalset osa saab suurendada erinevate plaanide, programmide ja poliitika kaudu.

Jalgsikäimine
Jalgsikäimise modaalse osa suurendamine nõuab tihedat hästihooldatud teedevõrku, mida on ohutu kasutada ning mida sellisena avalikkuse poolt ka tajutakse. Teedevõrk peab olema atraktiivne ja ligipääsetav kogu huvitatud üldsusele, sealhulgas külalised, turistid, vanurid ja liikumispuudega inimesed. Ruumiline planeerimine peab tagama jalgsikäimise infrastruktuuri jaoks vajaliku ruumi ning kohalike teenuste paiknemise elurajoonidest jalutuskäigu kaugusel. Infrastruktuuri planeering peab tagama, et teed oleksid ohutud, atraktiivsed, hästi valgustatud, viitadega varustatud, aasta läbi hooldatud ja kõigile ligipääsetavad ning et need oleksid muu linnaruumi haljastuse, teede ja ehitistega integreeritud.

Paljud linnad on koostanud juhendeid, mis kirjeldavad üksikasjalikult praktilisi vahendeid ja võtteid kvaliteetsete jalakäijasõbralike linnakeskkondade rajamiseks. Selliste keskkondade näiteks on ainult jalakäijate tsoonid ja väikese lubatud sõidukiirusega elamutsoonid, kus jalakäijad ja autod jagavad sama ruumi ohutult. Jalakäijatel on nendes tsoonides alati eesõigus.

Rattasõit
Rattasõidu modaalse osa suurendamine nõuab samuti tihedat, hästihooldatud teedevõrku, mida on ohutu kasutada ning mida sellisena avalikkuse poolt ka tajutakse. Ruumi ja transpordi planeerimine peab suhtuma rattasõitu kui auto- ja ühistranspordiga võrdsesse transpordiviisi eraldades jalgrattainfrastruktuuri otseühenduseks ja pidevuseks vajaliku ruumi koos atraktiivsete ja turvaliste rattaparklatega transpordisõlmedes (rongi- ja bussijaamad) ja töökohtades. Infrastruktuur peab samuti tagama ohutute, atraktiivsete, hästi valgustatud, viitadega varustatud, aasta läbi hooldatud ning ülejäänud linnaruumi haljastuse, teedevõrgu ja ehitistega seotud teede hierarhia.

Paljud linnad on koostanud juhendeid, mis kirjeldavad üksikasjalikult praktilisi vahendeid ja võtteid kvaliteetsete ratturisõbralike linnakeskkondade rajamiseks: vähendades mootorsõidukite kiirust olulistel, ratturitega jagatavatel teedel ning muutes ühesuunalised tänavad jalgratturitele kahesuunaliseks. Eriti suurt edu rattasõidu modaalse osa suurendamisel toob jalgrataste kättesaadavamaks tegemine subsideeritud rendi ja tasuta projektide kaudu, eriti kui see on seotud atraktiivse infrastruktuuri ja hea turundusega (nt Pariis/Göteborg jne).

Ühistransport
Ühistranspordi modaalse osa suurendamine nõuab tihedat inimeste liikumisvajadustele vastavat teedevõrku. Tööle sõitmiseks kasutatavates linnapiirkondades peab piletimüügi ja infoteenuste süsteem olema kättesaadav kõikides ühistranspordi liikides. Teenused peavad olema usaldusväärsed, sagedased, konkurentsivõimelised raha- ja ajakulude osas, turvalised ja avalikkuse poolt ka sellisena tajutud. Info teenuste kohta peab olema reaalajas kõigile kättesaadav ja hõlmama ettenähtud saabumisaegu. Võrk peab olema atraktiivne ja ligipääsetav kogu huvitatud üldsusele, sealhulgas külalised, turistid, vanurid ja liikumispuudega inimesed. Ruumiline planeerimine peab tagama ruumi transpordi infrastruktuurile (liinid, peatused, infotahvlid) ning kindlustama, et peatused paikneks jalutuskäigu kaugusel elurajoonidest ning kaubandus- ja turismikeskustest. Planeering peab pakkuma vajalikke koormustegureid, võimaldamaks ühistranspordil autotranspordiga konkureerida. Oluline meede on ainult ühistranspordile ettenähtud või sellele eesõigust andvate teede rajamine.

Vähendage autosõidu atraktiivsust
Käimine, rattasõit ja ühistransport võivad muutuda atraktiivsemaks, kui autosõit muutub raskemaks ja kallimaks. Antistiimulite hulka kuuluvad:

Hinnakujundus
Autojuhtidelt linna(keskusesse) sõitmise eest tasu nõudes saab neile panna osa linnasõidu ühiskondlikest kuludest, muutes ühtlasi auto vähem atraktiivseks. Ummikumaksu kehtestanud linnade kogemused näitavad, et selline maks võib autoliiklust tunduvalt vähendada ja soodustada teiste transpordiviiside kasutamist. Hinnakujundus võib osutuda tõhusaks instrumendiks ummikute vähendamisel ja ligipääsu suurendamisel olulistele transpordiviisidele.

Parkimise juhtimine
Parkimise juhtimine on linnade jaoks võimas vahend autokasutuse ja eriti pendelsõitude juhtimiseks. Linnadel on parkimise juhtimiseks mitmeid vahendeid, näiteks hinnakujundus, ajapiirangud ja saadaolevate parkimiskohtade arvu kontrollimine. Parkimisaja piirangud mujal elavatele inimestele, näiteks kaks tundi, on äraproovitud vahend autodega edasi-tagasi sõitmise vähendamiseks ilma linnas asuvatele poodidele ligipääsu mõjutamata.

Parkimiskohtade arvu reguleeritakse sageli kohalike ehituseeskirjadega, mis nõuavad uusrajoonidesse teatud parkimiskohtade arvu. Vähendades miinimuminõuet ja viies sisse parkimiskohtade maksimumtaseme elamuala või kaubanduspiirkonna kohta saab linn saadaolevate parkimiskohtade arvu kontrollida. Mõnedel linnadel on ehituseeskirjad, milles lubatud parkimiskohtade arvu mõjutab asukoht ja ligipääsetavus ühiskondliku transpordiga. Ka linnaparklate oskuslik hinnakujundus võib linnasõite ummikumaksudega sarnaselt mõjutada.

Informatsioon ja turundus
Autode ostmine ja kasutamine on tohutute reklaamirahadega toetatav ülemaailmne äri, mis ei puuduta vaid liikumisvõimalusi, vaid rõhub ka emotsioonidele ja ligitõmbavale kuvandile. Sarnased ühistranspordi, jalgsikäimise ja rattasõidu alternatiivide kohta konkreetset infot pakkuvad kohalikud turunduskampaaniad on osutunud edukaks autokasutuse vähendamisel ja ühiskondliku transpordi kasutamise suurendamisel. Need kampaaniad peaksid ära kasutama ka jalgsikäimise, rattasõidu ja ühistranspordi pakutavate tervise ja keskkonna-alaste eeliste emotsionaalset ja intellektuaalset ligitõmbavust.

Kontrollnimestik
• SLTP eesmärgid, sihid ja meetmed tugevdavad säästvaid transpordiviise.
• SLTP hõlmab eesmärke, sihte ja meetmeid, mis muudavad mittesäästvad transpordiviisid vähem atraktiivseks.

Miks
Fossiilseid kütuseid kasutav motoriseeritud transport põhjustab müra ja õhu saastumist ning suurendab globaalset soojenemist, tekitades kasvuhoonegaase. Ökosüsteemidele, inimeste tervisele ja linnapiirkondadele tekitatav kahju on märkimisväärne. Linnatranspordi arvele langeb 40% CO2-koguemissioonist ning kuni 70% muust transpordiga seotud saastumisest

Kuidas
Müra, õhu saastatuse ja kasvuhoonegaasi emissioonide vähenemist võib saavutada mitmete erinevate programmide abil, k.a. teekatte kujundus, müravähendamise tõkked, haljastus, õhu kvaliteedi kaardistamine ja õhu kvaliteedi tsooneerimine ning energiatõhusamad sõidukid ja alternatiivsed kütused.

Teede projekteerimine - müra
Pinnakattematerjali valik koos külgneva haljastusega, kavandatud kiirustega ja sõiduki parameetritega määravad tee kasutajate poolt tekitatava müra. Tugeva maanteemüra mõjuväljas olemist saab kontrollida ka lubades juurdepääsu ainult madala müratasemega sõidukitele või kindlatel, vähem häirivatel kellaaegadel. Samuti saab mürataset kontrollida tsoneerides maakasutust, eraldades sõiduteed elurajoonidest ning hoonete isoleerimisega.

Emissioonid
Et kindlustada õhu kvaliteedi vastavust seaduslikele standarditele, tuleb kasutada õhu kvaliteedi kaardistamist. Nende standardite saavutamiseks tuleb kehtestada piirangud fossilised kütuseid kasutavatele sõidukitele. Emissioonide ja saastetasemete vähendamise programme osana tuleb seaduslike standardite raames toetada, julgustada ja stimuleerida selliste sõidukite kasutamist, mille emission on null või väga väike.
Omavalitsuste roll on:
• investeerida omaenese null/madala emissiooniga omavalitsuse autoparki (kommerts/autojagamine/administratiivne)
• investeerimine null/madala emissiooniga autojagamise põhimõttel toimivatesse autoparkidesse
• partnerluste loomine infrastruktuuri rajamiseks alternatiivsete kütuste jaoks
• töövõtjatelt/partneritelt null/madala emissiooniga autoparkide kasutamise nõudmine
• null/madala emissiooniga ühiskondliku transpordipargi toetamine
• stiimulite pakkumine null/madala emissiooniga ning alternatiivset kütust kasutavatele sõidukitele (maksusoodustused, parkimissoodustused, eelistatud juurdepääs jne)
• antistiimulid vanade/saastavate sõidukite kasutamise eest (piiratud juurdepääs/ kõrgemad parkimistasud/jne)

Kontrollnimestik
• Sõidukitest lähtuv kõrge müratase on linnas miinimumini viidud.
• Üksikasjalikud piirangud mootorsõidukitele vajaliku õhukvaliteedi saavutamiseks seaduslike standardite raames.
• SLTP sisaldab sihte, eesmärke ja meetmeid puhta ja vaikse transpordisüsteemi tugevdamiseks.

Miks
Tõhus kaupade ja toodete transport linnapiirkondade vahel ja siseselt on kaasaegse ühiskonna vähe mõistetud aspekt, millega peaaegu ei tegelda. Globaliseerumine tähendab, et paljud ettevõtted on väga mobiilised rajades oma tehaseid ja jaotuskeskusi asukohtadesse, kus logistiline infrastruktuur ja kulud vastavad nende vajadustele.

Allhanked, globaliseerumine, internetikaubandus ja kiirelt arenevad kommunikatsioon ja tehnoloogia mõjutavad majanduse tervist ja transpordivajadusi linnapiirkondades. Konkurentsiga linnapiirkondade vahel majanduslike investeeringute pärast kaasnevad sageli linna juhtkonna poolt tehtavad kahjumlikud investeeringud uude linnalogistika infrastruktuuri ilma, et omataks täit arusaamist selle kohta, milline on viimaste osa ummikutes, majanduslikus heaolus ning müras ja õhusaastatuses. Ummikud kujutavad endast olulist kulutegurit kohalike ettevõtete ja keskkonna seisukohalt.

Kuidas
Kaupade ja toodete transport on säästva linnatranspordi oluliseks osaks. Enamikes linnapiirkondades valitseb nii teadmiste kui partnerluse defitsiit: vaid vähestel juhtkondadel on olemas tehniline suutlikkus, andmed või toimiv partnerlus, mis lubaksid ettevõtetel ja firmadel jagada oma llinnalogistika-alaseid vajadusi ja pürgimusi. Leidub progressiivselt mõtlevaid linnapiirkondi, mis kasutavad partnerlust edendamaks logistika-alast suutlikkust. See võimaldab neil kindlaks määrata ja jagada kulusid ja hüvesid, mis kaasnevad uute investeeringutega linnalogistikasse. Nii võib saavutada tasakaalu ettevõtete vajaduste rahuldamise ja keskkonna säästmise vahel. Sellise tasakaalu saavutamiseks vajalikud plaanid, poliitikad ja programmid sisaldavad:
jõudlust ja infrastruktuuri, nt
• kaupade teisaldamise ja koondamise terminalid jmt
• modaalne nihe (autodelt raudteetranspordile jne)
• uued marsruudid ja rajatised
maakasutuse juhtimist
• segakasutuse/üksikkasutuse tsoneerimine
• ladustamise, parkimise ja laadimise tsoneerimine
• ehitusalased määrused
määrusi ja jõustamist
• marsruutide määrused (marsruut, kaal, maht, teede hinnakujundus jmt)
• aega puudutavad määrused (öised tarned jmt)
• antistiimulid/trahvid/maksud mittesäästvate logistikaoperatsioonide eest
reklaami
• info (reaalajas liiklusinfo, marsruut/ladustamisvõimsus, laadimistsooni reserveerimine jmt)
• koostöö (naaberomavalitsuste ja kaubavedajate vahel, ühistarned, jagatud turundus, juhtide väljaõpe jmt)
• stiimulid/mahahindlused mittesäästvate logistikaoperatsioonide eest

Kontrollnimestik
• Kaubatranspordi tööstus- ja kaubatranspordi kliendid on kaasatud SLTP-sse.
• Kõik kavandatud uued logistika-alased arengud linnas põhinevad TIA-de tulemustel.
• Kasutatakse detailseid stiimuleid julgustamaks tõhusamat linnalogistikat.
• Kasutatakse antistiimuleid parandamaks linnalogistika tõhusust.
• Linnalogistika tõhususe parandamise eesmärgid ja sihid on kindlaks määratud SLTP-s.

Bremenis teeb linna personal koostööd veofirmaga küsimuses, kuidas anda toimingustiimuleid puhaste sõidukite eest. Selle koostöö tulemuseks oli idee rakendada jalakäijate alaga külgnevaid keskkonnasõbralikke laadimispunkte.

Laadimistöö on jalakäijate alas lubatud kuni kella 11.00. Kaubaautode park on suhteliselt vana ja saastav. "Nõudmine pakkide ja kaupade kohaletoimetamise ja äraviimise järele ka muudel aegadel on kasvanud," ütleb Michael Glotz-Richter, Bremeni linna säästva mobiilsuse projektijuht.

Selle tulemusena hakkas linn korraldama planeerimist ja koordineerimist erinevate organisatsioonidega. "Kui alustasime, ei tundnud Saksa liikluseeskiri keskkonnasõbralikke laadimistsoone. Meil tuli selle pilootaktsiooni jaoks luau spetsiaalne lahendus."

Keskkonnasõbralik laadimispunkt asub nüüd Bremeni jalakäijate ala lähedal. Nii on kulleri-, ekspress- ja pakiteenistustel päevasel ajal juurdepääs kesklinna kättetoimetamis- ja äraviimisteenuste osutamiseks. Kuid juurdepääs on võimalik ainult juhul, kui teenust osutatakse puhtamate Euro V/EEV sõidukitega. Sellesse laadimispunkti pääsemiseks on nõutav kõrge emissioonistandard. See sunnib ettevõtteid oma autoparki parandama. Puhtamad sõidukid on eeliseks ka veofirmade vahelises konkurentsis.

Kommertskoda on seda avaliku ja erasektori partnerluse koostööd toetanud ja selles aktiivselt osalenud. "Loodame, et see kiirendab kaubaautode pargi uuendamist. See võib ka optimeerida tarneteenuste marsruudihaldust linnakeskusesse," ütleb Glotz-Richter.